Miks The New York Times ei sukeldu pea ees rahvusvahelistesse väljaannetesse

Eliezer Budasoff, üks The New York Timesi en Españoli toimetajaid, Mexico City uudistetoimetuses, 3. mail 2017. (Foto: The New York Times)

Kui rääkida rahvusvahelistest uudistest, siis The New York Times ei taha olla BuzzFeed, HuffPost ega The Guardian. See tahab olla, noh, The New York Times.

Kui teised kirjastajad soovivad meelitada tohutult uusi publikut erinevates keeltes avaldatavate väljaannetega, siis The New York Times on oma võõrkeelsete pakkumistega teadlikult konservatiivne. Sellel on hispaania- ja hiinakeelsed kodulehed, kuid rohkem ei kavatseta luua. Ja enamasti ei tõlgi Times oma lugusid süstemaatiliselt erinevatesse keeltesse.

'Me ei taha järgida BuzzFeedi või HuffPosti mudeleid, et püüda võimalikult palju publikut koguda,' ütles The New York Timesi rahvusvahelise osakonna president Stephen Dunbar-Johnson. 'See pole tegelikult see, mida me teha tahame või millele keskenduda. Meie eesmärk on tõesti leida tööriistu, mis aitavad inimestel digitellimusi osta.

See strateegia on ebatavaline kiiresti globaliseeruvas meediakeskkonnas, kus mitmed suuremad uudisteorganisatsioonid panustavad, et rahvusvahelise lugejaskonna suurendamine toob kasu, kui on vaja müüa digitaalset reklaami võimalikult suure vaatajaskonna vastu. BuzzFeed 10 rahvusvahelist väljaannet mitmes mitteinglise keeles. HuffPostil on väljaandeid enam kui 13 riigis . Ja Vice on valmis laienema kümneid rahvusvahelisi piirkondi , sealhulgas Aafrika, Kagu-Aasia ja Austraalia.

Dunbar-Johnson ütles, et Times on seevastu 'laserile keskendunud' tavaliste rahvusvaheliste lugejate muutmisele tasulisteks abonentideks, järgides oma strateegiat kahekordistada 2020. aastaks digitaalset tulu. Nüüd tuleb The New York Timesi iga kuu ettevõtte platvormidel ligi 40 miljonit rahvusvahelist lugejat, paljud neist Kanadast, Austraaliast ja Ühendkuningriigist. Ettevõte püüab panna neid lugejaid ostma kogu uudiste aruannet, mitte ainult ühte väljaannet, seetõttu on nad rõhutanud nende tutvustamist kogu New York Timesi toodete komplektiga.

'Peame panema nad tulema piisavalt sageli, et nad tahaksid maksta,' ütles Dunbar-Johnson. 'Nii et meie üldine väljakutse on suurendada selle inimeste kogukonna asjakohasust, et saaksime aru, kes nad on ja kus nad on.'

New York Timesil on NYT Globalile kulutamiseks 50 miljonit dollarit, kuid nad on lähenenud algatusele hoolsalt kulude ja tulude osas. Nad on sissetungi teinud Mehhikosse ja Austraalia , laiendades oma meeskondi nendes riikides.

Eelmisel nädalal, The Times teatas et ta laiendas veelgi oma Austraalia kajastamist, lõhkus nädalaks palgamüüri ja värbas Austraalias asuvate ajakirjanike meeskonna. See on loonud ka suletud Facebooki grupi saidi Austraalia kasutajatele ja kavatseb saata mõned selle rasked tegijad (NYT Cookingi toimetaja Sam Sifton, uus konservatiivne kolumnist Bret Stephens) kontinendile külastama.

See kõik on osa üldisest eesmärgist integreerida The New York Timesi erinevad rahvusvahelised bürood põhiaruande vereringesse, ütles NYT Globali toimetuse direktor Jodi Rudoren. See on viinud mõnel juhul tõlke asemel kuluefektiivsete tööriistade, näiteks geosihtimise kasutamiseni sotsiaalmeedias.

'Paljud meie uuringud näitavad, et lugejad välismaal ei taha The New York Timesi teistsugust versiooni,' ütles Rudoren. 'Nad tahavad tõelist Timesi. Arvan, et nad vajavad aruande kaudu juhiseid selle kohta, mis on nende jaoks kõige olulisem.

Kuigi on alles algusaeg, on olnud julgustavaid märke selle kohta, et lähenemisviis töötab, ütles Dunbar-Johnson. Kanada on oma tellimuste arvu aastaga 86 protsenti kasvatanud. Austraalia on aastaga kasvanud 73 protsenti. Suur osa sellest on seotud niinimetatud 'Trumpi põrutusega' – rahvusvahelised lugejad, kes nälgivad arusaamu USA populismi tõusu kohta, kuid on ka teisi tegureid.

Dunbar-Johnson ütles, et investeerides levialasse piirkondadesse, mis on ülemeremaades kõige rohkem kasvanud – Kanadas, Ühendkuningriigis ja Austraalias –, üritab The Times tabada madalal rippuvat vilja.

'Meie juurde tuleb nendelt turgudelt märkimisväärne arv inimesi ja arvame, et lisades neile olulised kihid, aitame neid tellimusi kindlustada,' ütles ta.

See ei tähenda, et nad ei eksperimenteeriks tõlkimisega. New York Timesil on ligikaudu 4,5 miljonit põhisaidi lugejat, kelle brauserites on vaikimisi seatud hispaania keel. Nii et lisaks hispaaniakeelse originaalajakirjanduse avaldamisele tõlgib ajaleht Times oma ingliskeelset ajakirjandust. Samuti on nad katsetanud aktuaalsete lugude tõlkimist teistesse keeltesse: näiteks Prantsusmaa valimiste kajastus või Daniel Berehulaki Pulitzeri preemia. foto essee riigi poolt sanktsioneeritud Filipiinide mõrvade kohta.

Viimane kogus tagalogi keeles rohkem kui 100 000 lugejat, ütles Rudoren. See on julgustav näitaja, et tõlkimine muudes vormingutes, sealhulgas heli, võib olla edukas.

'Üks asi, mida oma uurimistöö käigus avastasime, on see, et paljudes kohtades, kus on kõrge inglise keele kirjaoskus, ei loeta ikka veel nii palju inglise keeles,' ütles ta. „Või nad ei ela oma sotsiaalmeediaelu inglise keeles. Seega püüame leida viise, kuidas nendeni jõudmiseks keelt kasutada.

Parandus : Selle loo eelmine versioon viitas ekslikult The New York Timesi Mexico City büroole.