Ilma metoodika ja läbipaistvuseta saavad Facebookist ja Twitterist 'tõe vahekohtunikud'

Naiivsed on need, kes usuvad, et see pole ohtlik

Ekraanitõmmis Twitterist (@SohrabAhmari, 14. oktoober 2020, 14.32)

Näib, et Facebook ja Twitter on otsustanud asuda positsioonile, mida nad on nii kaua vältinud. Vähem kui kuu aega pärast valimispäeva said mõlemad ettevõtted lõpuks Internetis tõe vahekohtunikeks. Naiivsed on need, kes usuvad, et see pole ohtlik.

Eile läks sotsiaalmeedias levima New York Posti avaldatud vastuoluline artikkel, milles väidetavalt seostati demokraatide kandidaat Joe Bidenit Ukraina energiaettevõtte Burisma ja nende ärihuvidega. Seistes silmitsi kasvava arvu interaktsioonidega selle URL-iga ja olles mures võimaliku valeinformatsiooni pärast, otsustasid kaks suurt tehnoloogiaplatvormi astuda samme selle levitamise vähendamiseks. Mõlemad otsused on aga vastuolulised ja küsitavad.

Facebooki pressiesindaja säutsus kell 11 hommikul, et ettevõte vähendaks jaotust ajalehe sisust isegi enne, kui faktikontroll oli hinnanud, kas New York Posti jutt oli vale.

Alates 2016. aastast on Facebookiga koostööd teinud mitmed faktikontrolliorganisatsioonid vähendada valede hulka platvormil ringlemas. (Avalikustamine: Facebook nõuab, et need organisatsioonid oleksid rahvusvahelise faktikontrollivõrgustiku põhimõtete koodeksi kinnitatud allakirjutanud)

Kui need 'kolmanda osapoole faktikontrollijad' tuvastavad eksitava sisu, avaldavad nad üksikasjalikud artiklid ja edastavad need Facebookile. Seejärel ühendab platvorm faktikontrolli algse postitusega ja hoiatab neid, kes märgistatud sisu koostasid, ja neid, kes võisid seda jagada. Sama programmi osana ütleb Facebook, et see vähendab ka 'vale' postituste levikut kuni 80%, vähendades tõenäosust, et teised inimesed seda uudistekanalis näevad ja jagavad.

Kõiki neid jõupingutusi toetavad põhimõtteliselt IFCN kehtestatud viis põhimõtet. Professionaalsed faktikontrollijad peaksid olema läbipaistvad oma metoodika, allikate ja organisatsiooni rahastamise osas. Neil peaks olema ka avalik korrektsioonipoliitika ja nad peaksid olema erapooletud.

Eile, kui Facebook tunnistas avalikult, et vähendab võimaliku desinformatsiooni levitamist ka muude meetoditega, üllatas ettevõte mitte ainult oma kasutajaid, vaid ka IFCN-i kogukonda.

Millist metoodikat Facebooki töötajad sellistes olukordades kasutavad? Kuidas nad tuvastavad, mida tuleks vähem levitada? Millistele allikatele nad toetuvad otsustamaks, et miski võib olla vale? Ja… kas töötajad on nende otsuste puhul tõesti erapooletud?

Sel ajal kui faktide kontrollimise kogukond veel seedib Facebooki seisukohta ja Baybars Orsek IFCN-i direktor küsis endiselt avalikult ettevõttelt täiendavaid selgitusi, ilmnes veel üks häiriv areng.

Kasutajad teatasid, et Twitter ei lubanud neil New York Posti artikli URL-i jagada. A sõnum selle toimingu keelamine ilmus siin-seal.

'Teie säutsu ei saanud saata, kuna Twitter või meie partnerid on tuvastanud, et see link võib olla kahjulik,' seisis hoiatuses.

Angie Holan , PolitiFacti peatoimetaja, seadis selle oma sotsiaalmeediakanalites kahtluse alla: 'Kes on need partnerid, kellest nad (Twitter) räägivad? Kas Twitter on teinud koostööd faktikontrollijatega, ilma et oleks sellest kellelegi öelnud? See oleks mulle uudis.'

Ja Orsek lisas: 'Ilmselt on ahvatlevam olla 'tõe vahekohtunikud', kui valimised on ukse ees ja kõigil on tulemuste suhtes suurem usaldus.'

Püüdes oma otsuseid selgitada, jätsid mõlema ettevõtte vastused avalikkusele rohkem küsimusi kui vastuseid. Facebook ütles, et tal on alati olnud selline poliitika kaheldava sisu vastu ja et ta lihtsalt rakendab seda veel kord. Faktide kontrollimise kogukond ei teadnud seda aga kuni tänaseni – mis on pisut kummaline, arvestades, et nad teevad koostööd valeinformatsiooni vastu võitlemiseks.

Twitter seevastu ütles Emaplaat see ei luba häkitud sisu oma voos levida. Kuid mõned faktide kontrollijad naersid selle väite peale, meenutades varasemaid Wikileaksi ja riikliku julgeolekuagentuuriga seotud episoode.

Oluline on meeles pidada, et sisu õigsuse hindamisel järgivad faktikontrollijad eelnevalt kehtestatud metoodikat ning tuginevad võimalusel avalikele andmebaasidele ja algallikatele. Nad kipuvad töötama tunde ja tunde, et mitte olla ebaõiglased või erapoolikud.

Läbipaistvus on oluline faktide kontrollimise kogukonna jaoks ning vale ja desinformatsiooni vähendamise eesmärgil. Otsus vähendada või takistada New York Posti artikli levitamist mõne salapärase, läbipaistmatu kriteeriumi ja tundmatu metoodika alusel on tõsine viga. See on samm, mis viib need ettevõtted tsensuuri libedale teele lähemale.

Lugege selle artikli hispaaniakeelset versiooni Univisionist.