Tähtkuju Kompensatsioon
Saatluskoh

Uurige Ühilduvust Sodiaagimärgi Järgi

Mida saavad faktide kontrollijad Vikipeediast õppida? Küsisime selle mittetulundusühingu omaniku bossilt

Faktikontroll

Foto Mario Garcia

Alates selle käivitamisest 2001. aastal on uudisteorganisatsioonid Vikipeediat sageli käsitlenud nagu infoäri musta lammast. Aastaid on sait pälvinud kriitikat selle rahvapõhise sisu pärast, kuna lehti on kirjutanud ja toimetanud kõik maailmas.

Kuid kuna usaldus meedia vastu väheneb ja uudisteorganisatsioonidel on raskusi lugejatega suhtlemisel, on Wikipedia tõusnud läbipaistvuse ja kasutajate kasvu liidriks ning see võib pakkuda ajakirjanikele ja faktikontrollijatele olulisi õppetunde.

Katherine Maher, Wikimedia Foundationi – Wikipediat võõrustava mittetulundusühingu – tegevdirektor, pidas täna Global Fact 4 peakõne. Maher kõneles Madridis toimunud faktide kontrollimise konverentsil enam kui 200 osalejale ja selgitas, kuidas nad saavad kasutada läbipaistvuse ja kasutajate kaasamise jõudu, et tuua lugejad tagasi oma nurka.

Enne Maheri kõnet rääkisime temaga, kuidas läbipaistvus, usaldus ja kaasatus faktide kontrollimisel kehtivad.

Tarbijad on uudisteorganisatsioonide ja erapooletute faktide kontrollijate suhtes üha skeptilisemad. Kuna Vikipeedia on olnud harjutus lugejate usalduse võitmiseks, siis kuidas soovitate ajakirjanikel ja faktikontrollijatel hakata seda suhet tarbijatega parandama?

Wikipedia lähtus seisukohast, et pidime pigem pälvima lugejate usalduse, mitte eeldama, et meil on transitiivne usaldus, kuuludes laiemasse institutsiooni, nagu näiteks vaba ajakirjanduse institutsioon. Tänapäeval usuvad Vikipeedia toimetajad endiselt, et avalikkuse usalduse võitmiseks tuleb iga päev tööd teha. Vikipedistid lähtuvad seisukohast, et Vikipeedias leiduv info peaks olema võimalikult täpne, võimalikult kvaliteetne ja võimalikult kontrollitav — ja siis julgustavad kõiki tsitaate nagunii kontrollima.

Vikipeedialastele meeldib väga hästi ka mõte, et Vikipeedia ja selle üksikud artiklid on alati pooleli. Teadmised arenevad pidevalt ja meie arusaam maailmast teadusest ajalooni ja praeguste sündmusteni on alati muutumises. Vikipedistid teavad seda olemuslikul tasandil ja teavad laiendusena, et ei saa kunagi olla tõeliselt autoriteetne.

See, mille poole nad püüdlevad, on tõe lähendamine – see, mida inimkond igal ajahetkel teab. Usaldus peab selles kontekstis olema olukorrast sõltuv: kõikehõlmav, usaldusväärne ja piisavalt järjepidev, et inimesed saaksid end mugavalt kasutada üldise ülevaate saamiseks, kuid teadmisega, et tõsisemate uuringute või kriitiliste teemade puhul tuleks jälgida ja süveneda. Ma arvan, et see on 'minimaalne elujõuline usaldus'.

Niisiis, alandlikkus, läbipaistvus ja tunne, et oleme siin protsessi, mitte valmistoote pärast. See on lähenemine, mis tunnistab ebatäiuslikkust, esitades meile väljakutse olla paremad. See on lugejatele avatud lähenemine, mida nad võivad igal ajahetkel meist paremini teada. Ja see on lähenemine, mis hõlmab konstruktsiooni osade võimet kõikuda ilma terviku terviklikkust kahjustamata.

Läbipaistvuse teema tuleb faktide kontrollimise kogukonnas sageli päevakorda seoses sellega, et näidata lugejatele, kuidas ja miks teatud väiteid faktide alusel kontrollitakse. Mida saavad faktikontrollijad õppida teie lugejatele pakutavast läbipaistvusest?

Lisaks sellele, et Vikipeedia on avatud maailmale muutmiseks, püüab see olla ka täielikult läbipaistev. Kuid see ei kehti ainult selgitaja pealiskaudsel tasandil: see on toimimise, protseduuride ja tootmise tasandil. Kõik alates meie tarkvaravirust kuni andmekogudeni ja lõpetades meie sisueeskirjadega, on saadaval, et toota ja toota. Lugejad saavad üle vaadata peaaegu kõik kunagi tehtud muudatused, iga artikli versiooni, iga tsitaadi, iga lingi. Nad näevad, millal muudatusi tehti ja sageli, kes need tegi ja miks.

Seotud koolitus: Poynteri faktikontrolli sertifikaat

Kuigi see läbipaistvus on enamasti tööriist Vikipeedia toimetajate jaoks, et hoida silma peal püüdlustel sisu mõjutada või eelarvamusi juurutada, toimib see ka võimsa vastutusmehhanismina. Isegi kui ainult väike osa meie lugejatest piilub eesriide taha, teame, et igaüks on igal ajal oodatud. See on ka selge kohustus meie kasutajate ees, et nad ei pea lihtsalt passiivselt tarbima. Nad võivad osaleda teadmiste loomise ja kinnitamise protsessis — kontrollida tsitaate, küsitleda allikaid ning teha oma järeldusi usaldusväärsuse ja usalduse kohta.

Alates selle loomisest on Wikipedia tohutult kasvanud – olete laienenud paljudele eri keeltele, lisate uusi uurimistöö lehti ja nii edasi. Kuidas saab faktide kontrollimine eelseisvatel aastatel sarnast kasvu saavutada? Mida peavad faktikontrollijad oma haardeulatust ja asjakohasust laiendada püüdes olema kõige teadlikumad?

Wikipedia kasvas seal, kus see täitis täitmata vajaduse. Kohati oli see mugavam ja ülevaatlikum kui traditsiooniline entsüklopeedia. Teiste jaoks oli see odavam ja juurdepääsutõke ning kolmandate jaoks oli see esimene kord, kui põhjalik entsüklopeedialaadne viide oli saadaval.

Ma otsiksin, kuidas faktide kontrollimine võiks olla mitte eesmärk, vaid vahend. Millist väärtust see praktilisel viisil inimeste ellu toob? Kuidas aitab see nende probleeme lahendada ja annab neile võimaluse otsuseid langetada? Niisiis, leida kohti, kus vajadus on suur, kuid seal on lünki – see on esimene asi, mida ma otsiksin.

Wikipedia kasvas ka idee lihtsuse ja rakendatavuse tõttu. See oli lihtne, selge ja korratav mudel, milles võis osaleda igaüks. Selle kontrollitavuse ja neutraalsuse poliitika on elujõuline peaaegu igas keele- ja kultuurikontekstis. Kuidas levib erapooletu teabe ja kontrolli taotlemine osaluspõhiste, paljundatavate mudelite kaudu? Kuidas alandate osalemise ja kasutamise barjääri, tagades samas, et kogemus on suures osas järjepidev? See on teine ​​asi.

Tundub, et vikipedistid võtavad allikate suhtes aktivistlikuma seisukoha, inglise toimetajad keelavad Daily Maili kasutamise usaldusväärse allikana. Wikipedia asutaja Jimmy Wales on samal ajal käivitanud projekti WikiTribune, mis ei ole küll Vikipeediaga seotud, kuid näib viitavat, et veebientsüklopeedia üksi ei saa olla täpse teabe hoidla maailma kohta, milles me elame. Kuidas Wikimedia mõtleb hankimisele ja hankimisele ja usaldate platvormi edasi?

Üks näide keelatud allikast ei tee trenditükki! Tegelikult oli see debatt kestnud aastaid ja mõlemal poolel oli kaalukaid argumente. Wikipedia keelab väga harva allikad otse, selle asemel keskendudes allika või autori üldistele omadustele.

Faktide sorteerimine ilukirjandusest on olnud Vikipeedia toimetajate jaoks oluline funktsioon Wikipedia esmakordsest loomisest alates ning toimetajate lähenemine on olnud aja jooksul väga stabiilne. Neutraalsuse, kontrollitavuse ja usaldusväärsuse poliitika on meiega olnud juba aastaid ja on entsüklopeediat hästi teeninud isegi praegusel valeinformatsiooni leviku pärast muret tekitaval ajal.

Loodan, et toimetajad jälgivad meie edasiliikumisel jätkuvalt hankimisel tähelepanelikult silma peal. Samuti eeldan, et me jätkame pühendumist oma neutraalsuse määratlusele, mille puhul on esindatud kõik 'peamised ja väiksemad' seisukohad, kuid esindatud on tõendite ülekaaluga. Meie toimetajad on väga pühendunud selle tagamisele, et Vikipeedia oleks usaldusväärne ressurss kõigile, isegi kõige vaieldavamate või keerukamate teemade puhul. Olen kindel, et nad jätkavad oma niigi kõrgete standardite järgimist.

Mida saate meile öelda Vikipeedia enda täpsustasemete kohta? Miks on teie arvates Vikipeedia kasutamine keelatud, eriti koolides, ja mil määral see eksitus oli? Lisaks on Wikipediat süüdistatud selles, et see ei ole soolise ja etnilise mitmekesisuse seisukohalt kuigi esinduslik. Ka see annab paratamatult vähem 'tõepärase' tulemuse. Mida teete selle muutmiseks?

Mitmed uuringud on näidanud, et Vikipeedia on sama usaldusväärne kui mitte usaldusväärsem kui traditsioonilisemad entsüklopeediad. Näiteks Oxfordi ülikooli ja Wikimedia Foundationi tellitud 2012. aastal läbiviidud uuring näitas, et võrreldes teiste entsüklopeediliste kirjetega saavutasid Vikipeedia artiklid täpsuse, viidete ja üldise hinnangu osas üldisemad tulemused võrreldes traditsioonilisemate entsüklopeediate artiklitega. Ka Vikipeedia artikleid peeti üldiselt ajakohasemaks, paremini viidatud ning vähemalt sama ülevaatlikuks ja neutraalseks. See uuring järgnes sarnasele 2005. aasta Nature uuringule, mis leidis, et Wikipedia teadusteemalised artiklid on sama usaldusväärsed kui nende kolleegid Encyclopedia Britannicast.

Muidugi soovitame kõigil oma lugejatel tsitaate kontrollida!

Usume, et Vikipeedia ei kuulu teie bibliograafiasse, küll aga haridusse. Kui ma üles kasvasin, ei tohtinud ma oma koolidokumentides entsüklopeediat allikana kasutada. Need aitasid luua konteksti teema kohta, kuid siis eeldati, et jõuate raamatutesse. Wikimedia Foundationis nõustume: Vikipeedia on kolmanda taseme allikas. Kuid see on suurepärane koht üldise arusaamise saamiseks ja selle tsitaadid on ideaalne lähtepunkt edasiseks uurimiseks.

Ja me usume, et Vikipeedia võib olla suurepärane õppevahend, mitte lihtsalt suurepärane viide! Me kõik teame, et õpilased kasutavad seda niikuinii. Miks mitte kasutada seda õpetajana võimalusena kaasata õpilasi digitaalse kirjaoskuse, meediapädevuse, usaldusväärsete allikate ja kriitilise mõtlemise teemaliste arutelude kaudu? Mõned pedagoogid on läinud veelgi kaugemale, määrates kodutööks Vikipeedia artikli kirjutamise või täiustamise. See on suurepärane võimalus õpilasi nende probleemidega otseselt kaasata ja nende jõupingutused jäävad sadade miljonite lugejate jaoks üle kogu maailma. Eelmisel aastal toimetas Vikipeediat kooliülesande raames üle 14 000 õpilase.

Wikimedia Foundationis teame, et Vikipeedial on probleeme mitmekesisuse, eelarvamuste ja esindatusega. Lõppude lõpuks on meie visioon, et iga inimene saaks osa kõigist teadmistest, kuid meid kirjutavad siiski valdavalt globaalse põhjaosa inimesed. Ja isegi seal on meil väljakutseid: ingliskeelse Wikipedia 1,3 miljonist eluloost on ainult umbes 16 protsenti naistest. See on märkimisväärne väljakutse. Me ei saa teenida iga inimest planeedil, kui me ei esinda tõeliselt inimkogemuse mitmekesisust.

Muidugi pole väljakutse ainult Vikipeedias. Kuna me põhineme teisesel lähtematerjalil, on Vikipeedia sageli lihtsalt peegel, mis hoiab maailma eelarvamusi. Teame, et ajaloo jooksul ei ole enamikku inimkonnast peetud entsüklopeedilise tähelepanu vääriliseks, sealhulgas naised, värvilised inimesed ja peaaegu kõik väljaspool Euroopat ja Põhja-Ameerikat. Samuti on nad olnud süstemaatiliselt alaesindatud meedias, akadeemilises kirjanduses, auhindades ja ametialases tunnustamises. Meil kõigil on palju tööd teha.

Hea uudis on see, et vikipedistid ei armasta muud kui probleemide lahendamist. Meie vabatahtlike kogukonnad üle maailma mõtlevad nendele probleemidele kriitiliselt ja on käivitanud mõned uskumatud projektid, mille eesmärk on suurendada meie sisu ja toimetamiskogukonna mitmekesisust. Alates AfroCROWD-st, mille eesmärk on parandada mustanahaliste ja Aafrika diasporaa pärandit, kuni Wikiprojektini Naised punases ja WikiMujereseni, mille eesmärk on parandada naiste osalemist ja esindatust Vikipeedias, tõstavad nad teadlikkust ja teevad pidevaid edusamme.