Tutvuge iganädalase uudisteajakirjaga Frame, mis elab teie kalendris ja tekstisõnumites

Viisakus: raam

Miljonitel kohvilaudadel on tühi koht, kus kunagi istusid iganädalased uudisteajakirjad. Tõenäoliselt ei hakka need trükis uuesti esile kerkima, kuid üks noor meediaettevõte arvab, et need võivad olla teedrajav digitaalne toode.

Kui viimane kümnend on olnud paljude uudisteorganisatsioonide jaoks majanduslikult laastav, siis uudistenädalalehtedel on läinud veelgi hullemini. Läikivad täisvärvilised lehed on kallid. Nii on ka riiklik ja ülemaailmne levitamine. Ja kui uudistetsükli Interneti-põhine segadus väärtustab kiirust ja uudsust, ei müü eilsete uudiste põhjalik ülevaade enam nii nagu vanasti.

Poolteist aastat tagasi ajakiri Time vähendas selle tiraaži kolmandiku võrra 'kulude vähendamise' meetmes. Newsweek, kunagi hinnatud nädalaleht, mille tiraaž uhkeldas 3 miljonit , müüdi kristliku ülikooliga seotud organisatsioonile ja Manhattani ringkonnaprokurör tungis selle emaettevõtte rahaasjade uurimise käigus haarangusse. vallandas Newsweeki tipptoimetajad oma ettevõtte kohta aruandluse eest.

Ja mis võib-olla veelgi hullem, paljud noored pole seda kunagi valinud.

'Paljud inimesed (minu põlvkonnast) ei tea enam isegi, mis on uudisteajakiri,' ütles 25-aastane New Jerseys asuv Columbia ülikooli lõpetanud Ben Moe, kui ta kõristes ajakirjade nimesid, mille närbunud jälgedes. ta astub nüüd sisse: 'Time, Newsweek, New Yorker, The Economist...'

Moe teeb tema enda sõnul 'hiiglasliku usuhüppe' ja käivitab väljaande nimega Raam millega ta loodab tõsta iganädalase uudisteajakirja kogemuse digimaailma. 27. märtsil välja antud beetaversioon on narratiivipõhine segu fotodest, videotest ja kaartidest, mis kõik on esitatud mobiilisõbralikus vertikaalvormingus, mis meenutab Washington Posti AMP-lood . Frame ei ole veel üks telefone segav rakendus, vaid digitaalne kogemus, mille käigus kasutajad registreeruvad Frame'i veebisaidi kaudu ning pääsevad seejärel erinevate uudsete portaalide kaudu juurde artiklitele ja funktsioonidele.

Moe ütles, et Frame on üles ehitatud kahe idee ümber: tehnoloogia võimendamine lugude rääkimiseks uutel viisidel ja põhjaliku konteksti pakkumine, mida iganädalased uudisteajakirjad on traditsiooniliselt täitnud.

(Ren LaForme/Poynter)

Kontekst on oluline 'hetkel, mil avalikkus usaldab uudiseid vähem kui keegi kunagi varem,' ütles ta. „Nii paljud inimesed suhtlevad uudistega sotsiaalmeedia kaudu ja saavad pealkirjateateid… Aga mis on algpõhjused? Mis on ajalugu?'

Pideva uudiste pommitamisega harjunud tähelepanu köitmiseks ühendab Frame peaaegu kõik saadaolevad meediatüübid – tekst, fotod, videod, taskuhäälingusaated, tehnoloogia, mida pole veel leiutatud –, et jutustada oma lugusid veebirakenduses, mis töötab igat tüüpi seadmega. Moe ei näe selles mitte kõrvalekaldumist kunagistest ajalehtedest, vaid pigem oodist sellele, mille poolest nad olid tuntud: teksti, piltide ja graafika segamine säravatel lehtedel lugude jutustamiseks; kogemus, mis läks kaduma, ütles ta, kui uudisteajakirjad internetti läksid.

„Uudisteajakiri on igati välja surnud. Sellel kogemusel pole digitaalset ekvivalenti, ”ütles Moe.

Digitaalne kujutlusprotsess andis muid eeliseid, eriti Frame'i konteksti pakkumise missiooni jaoks. Tavaliselt, kui reporterid ja toimetajad loovad lugusid trüki- või lineaarsemate digitaalväljaannete jaoks, peavad nad tegema raskeid valikuid, mida alles jätta ja mida lõigata. Huvitavat teavet ei pruugita kunagi avaldada lihtsalt seetõttu, et see ei sobitu loo struktuuriga.

SEOTUD LUGEMINE: Miks naised on valmis olema jäätmevaba ajakirjanduse pioneeriks?

Kuid Frame'i sisuhaldussüsteem sisaldab funktsiooni, mida nimetatakse ümbersõitudeks, kus vaatajaskonnad saavad otsustada jälgida lugude lõime suundades, mida artiklid tavaliselt ei lubaks.

Näiteks Frame'i avaloos, mis käsitleb nooruki opiaatidega seotud surma Põhja-Dakotas, saavad vaatajad teha kõrvalepõikeid, et saada rohkem teavet fentanüüli kohta ja selle kohta, miks see narkodiilerite seas populaarne on. Ümbersõidud esitatakse samas meediavormingute segus nagu põhilugu.

(Ren LaForme/Poynter)

„See muudab konteksti põnevamaks ülesandeks. Nagu Vikipeedia ussiauk, mida sa tegelikult mäletad,” ütles Moe.

See on hüperlinkimise nutikas ümberkujundamine – probleem, millega ajakirjandustööstus maadles ja millest siis aastaid tagasi loobus. Teiste veebisaitide teabe linkimine lisab usaldusväärsust ja on vaatajaskonna jaoks oluline teenus, kuid see tähendab ka seda, et uudisteorganisatsioonid kaotavad silmad ja vaatajaskonna liikmed pööravad tähelepanu algsele sisule. Selle kõige kokkupakkimine ühte lugude paketti pakub konteksti, mida vaatajaskond otsib, ja tähelepanu, mida uudisteorganisatsioonid ellujäämiseks vajavad.

See on üks kahest asjast, mis pani mind Moega vestluse ajal vaikselt ahhetama. Teine oli Frame'i levitamisstrateegia.

Moe viimane töökoht oli Mic, millenniale teenindavas meediaettevõttes. Eelmisel sügisel koondas Mic enamuse oma töötajatest ja müüdi teisele meediagrupile pärast seda, kui Facebook tühistas videopartnerluslepingu. Kuigi Mic oli püüdnud mitmekesistada, sõltus Mic oma sisu levitamisel ja seega ka tulude osas suuresti Facebookist. Kuigi ta lahkus viis kuud enne müüki, nägi Moe, mida võib platvormist sõltuvus meediaorganisatsioonile teha.

Frame'iga loobub ta enamasti platvormidest.

Frame ei jaga oma lugusid Facebookis ega Twitteris. See ei sõltu Google'i liiklusest. Sellel pole isegi seda tüüpi kodulehte, mis enamikul uudisteorganisatsioonidel on.

'Me ei palu teil tulla sinna, kust veoautod ajalehtedega lahkuvad,' ütles Moe mulle. 'Me tegeleme sellega. Kohtume teiega seal, kus olete ja kus teile kõige parem on.'

Moe ütles, et tema ja tema tootejuht istusid telefonid käes ja otsisid võimalusi oma uudiste levitamiseks seal, kus teised uudisteorganisatsioonid vaatajate tähelepanu eest kõige vähem võistlevad. Need jõudsid kalendritesse (praegu Google Calendar ja iCal), tekstisõnumitesse ja meilidesse. Kuigi paljud uudisteruumid jõuavad publikuni e-posti teel, lisab Frame selle, sest nagu tekstisõnumid ja kalendrimärguanded, tundub see isiklikum.

„Nende teatiste olemasolu teavituspaanil on väärtuslikum kui (nt platvormidel) Apple News, kuna neid on vähem. Jõuame inimesteni intiimsemas kohas, ”ütles Moe.

Kui kasutajad Frame'i tellivad, palutakse neil valida, kuidas nad soovivad uudiseid saada. Kui need lubavad kalendrid, lisatakse Frame'i lood kogu päeva kestvate sündmustena koos pealkirja ja tekstiga. Kasutajad saavad loo laadida otse sellelt paanilt Google'i kalendris või iCali hüpiklingi kaudu. Uued lood laaditakse automaatselt kasutajate kalendritesse, kui Frame neid ette valmistab ja avaldab.

(Ren LaForme/Poynter)

Olen kirjutanud sellest, kuidas meediaorganisatsioonid, nagu The New York Times ja The Minneapolis Star Tribune, on kasutanud kalendreid konkreetsete kajastuspiirkondade levitamiseks, kuid minu teada on see esimene juhtum, kus uudisteorganisatsioon levitab kogu oma sisu kalender.

Tasub mõista, et kalendrid on endiselt platvormid. Google ja Apple võivad teoreetiliselt muuta nende kalendrite toimimist viisil, mis võib Frame'i avaldamisstrateegiat kahjustada. Kuid see kasutab tehnoloogia nii põhjapanevat ja väljakujunenud (ja igapäevast!) komponenti, et seda on raske näha. Samuti on raske mõista, et uudisteorganisatsioonid pole varem mõelnud sel eesmärgil kalendreid kasutada.

Erinevalt traditsioonilistest uudistenädalalehtedest levitab Frame oma funktsioone nädala jooksul, mitte korraga.

'Inimestel pole selleks enam aega,' ütles Moe. 'Usume, et kaasaegne ajakiri on rubriigid, mis ilmuvad nädala jooksul.'

Frame'i seni avaldatud 'jaotis' kannab nime 'Dekonstrueeritud'. See on lihav pilk suure uudisloo taga olevale kontekstile, selle suurusele ja tähtsusele, mis sarnaneb traditsioonilisema uudistenädala kaanelooga. Moe palus mul muid kavandatud rubriike mitte mainida, kuid võin öelda, et need tunduvad kindlasti uudsete korduvate funktsioonidena, mida iganädalaselt uudisteajakirjalt oodata võiks.

Sellel on ka tellimismudel, mis peaks iganädalaste uudiste lugejatele tuttav olema – 5 dollarit kuus või 50 dollarit aastas. Ehkki Moe'l on tulude osas veel mõned ideed, kihlab ta, et tellijad katavad suure osa Frame'i eelarvest.

'Usume, et inimesed maksavad kvaliteetse ajakirjanduse eest ja seda kinnitatakse kõikjal, alates korrespondendist kuni The New York Timesini,' ütles ta.

Moe ja Frame'i tootejuht Tom Barnes on oma ärimudeli edus piisavalt kindlad, et duo on kogu projekti käivitanud. Praegu on Frame'i ainsad täiskohaga töötajad (neil on ka osalise tööajaga jutustaja ja osalise tööajaga muusikadirektor), kes vestlevad investoritega, et suurendada tellimuste kaudu juba teenitud tulu. Nad otsivad ka muid rahastamisvõimalusi, nagu tagatis, kaubamärgiga sisu ja oma sisuhaldussüsteemi litsentsimine.

Frame'i esimesed paar nädalat (jällegi veel beetaversioonis) on olnud tagasihoidlikud. Kuid Frame ei käivitu väljakujunenud uudisteorganisatsiooni toretseva ja kalli projektina. See on lihtsalt hästi läbimõeldud toode, millel on mõned julged ideed ja värskendav lugupidamine oma publiku vastu.

Ma kahtlustan, et teised uudisteorganisatsioonid võtavad teadmiseks ja hakkavad peagi mõnda Frame'i ideed rakendama. Kuid Moe ei ole selle pärast liiga mures.

'Kui Frame on eeskujuks selle kohta, kuidas ajakiri 21. sajandil välja näeb, mida me loodame ja sihime, siis loodame, et ka teised näevad hiljem välja nagu meie,' ütles ta.